Kurt Vonnegut Jr. "Galápagos"
(Tänapäev 2005)
Üle pika aja võtsin Vonneguti kätte. Vahepeal on ilmunud mitu uut teost.
Arvasin, et vanem mees on leidnud-saamas rahu. Mõtlesin seda aastaid tagasi peale "Sinihabeme" lugemist, aga Galápagos on väga rahutu. Nauditav segadus, täis säravaid võrdlusi ja mõtteid. Apokalüptiline nagu Kassikangas. Midagi oli siiski lootust andvamat lõpus. (Lõpeks jäätunud ookeanid oleks ikka päriselt elu hukk maal.)
"Nojah, Beethoveni üheksandat ei tasunud tast oodatagi." - küüniliselt pannakse asjad paika. Jutustaja on Vonneguti vana hea läbiva tegelase poeg. Räägib asjast miljon aastat peale sündmusi - aastal 1001986. Siin on isegi surmajärgne elu. Kummitamine.
Tohutult nauditav raamat igatahes. Näitab inimeste väiksust. Saamatust. Kritiseerib ühiskonda ja elukorraldust ning selle ideaale. Väikekodanlikus seebiks!
20070127
20070119
Tuhande öö ööd
Nagib Mahfuz "Tuhande öö ööd"
(Varrak 2004)
Raske määratleda žanrit. Jääbki praegu tegemata. Ideeks iseenesest on tuntud muinasjutukogu lõpust jätkuv novellilike lühilugude põiming. Lood on omavahel tegelasi kaudu seotud. Kõik kokku moodustab terviku. Sultan ja tema värske naine on rohkem kõrvalliinid. Vaadatakse tavalisi inimesi linnas. Rikkaid ja vaeseid. Samas ei ole hoopiski tegu reaalsusega - džinnid ja vaimud on tegelaste hulgas, pidevalt ilmuvad romaani moodustavate novellikeste sisse üleloomulikud jõud, mis asetavad väikseid inimesi kiusatusse või suisa rikuvad neid. Lisaks filosoofiline pool. Väga huvitav võõrapärane kultuuriruum. Muinasjutulikult lihtne, samas traagikat, inimeste edu ja kannatusi. Valu. Kiusatust minna halvale teele. Mulle väga meeldis, igatahes.
(Varrak 2004)
Raske määratleda žanrit. Jääbki praegu tegemata. Ideeks iseenesest on tuntud muinasjutukogu lõpust jätkuv novellilike lühilugude põiming. Lood on omavahel tegelasi kaudu seotud. Kõik kokku moodustab terviku. Sultan ja tema värske naine on rohkem kõrvalliinid. Vaadatakse tavalisi inimesi linnas. Rikkaid ja vaeseid. Samas ei ole hoopiski tegu reaalsusega - džinnid ja vaimud on tegelaste hulgas, pidevalt ilmuvad romaani moodustavate novellikeste sisse üleloomulikud jõud, mis asetavad väikseid inimesi kiusatusse või suisa rikuvad neid. Lisaks filosoofiline pool. Väga huvitav võõrapärane kultuuriruum. Muinasjutulikult lihtne, samas traagikat, inimeste edu ja kannatusi. Valu. Kiusatust minna halvale teele. Mulle väga meeldis, igatahes.
20070111
Lumevaring
Stephenson, Neal "Lumevaring"
(Varrak, 2003)
Nagu kõigil headel raamatutel jätab lõppemine natuke tühja tunde.
"Lumevaring" on suuremas jaos seiklus ja aktsioon. Täis suurejoonelisi eriefekte ja äratundmisrõõmu tänapäevasest tehnikast ning kultuurist. Segatud kokku kontseptsioon maagilisest sumerist ja digitaalajastust. Palju seosed - nagu vaja. Palju kahtlast ja mu iskliku maailmavaatega läheb sedasi lagunev maailm vastuollu, aga Stephenson jättis mulle siiski tugeva mulje. Ei ole vaja alati oma kontseptsiooni nimel maailmast kritiseerida teiste omi, eriti, kui see teiste oma on hästi teostatud ja nauditav.
Hiro ja Y. T. on peamised karakterid, kelle kaudu lugu välja mängitakse. Üsna võrdselt, viimaks ehk sattus Y. T. kehvemasse seisu. Tegelasi on üsna palju, väga põhjalikult aktsioonlik formaat neid ehk välja kujundada ei lase, kuid siiski on paljudes stiili.
Stephenson jättis Mulje. Palju tugevama kui seni on seda suutnud Gibson. Võibolla liiga suurejooneline, aga suurejoonelisus on ju voorus ja aitab toime tulla.
(Varrak, 2003)
Nagu kõigil headel raamatutel jätab lõppemine natuke tühja tunde.
"Lumevaring" on suuremas jaos seiklus ja aktsioon. Täis suurejoonelisi eriefekte ja äratundmisrõõmu tänapäevasest tehnikast ning kultuurist. Segatud kokku kontseptsioon maagilisest sumerist ja digitaalajastust. Palju seosed - nagu vaja. Palju kahtlast ja mu iskliku maailmavaatega läheb sedasi lagunev maailm vastuollu, aga Stephenson jättis mulle siiski tugeva mulje. Ei ole vaja alati oma kontseptsiooni nimel maailmast kritiseerida teiste omi, eriti, kui see teiste oma on hästi teostatud ja nauditav.
Hiro ja Y. T. on peamised karakterid, kelle kaudu lugu välja mängitakse. Üsna võrdselt, viimaks ehk sattus Y. T. kehvemasse seisu. Tegelasi on üsna palju, väga põhjalikult aktsioonlik formaat neid ehk välja kujundada ei lase, kuid siiski on paljudes stiili.
Stephenson jättis Mulje. Palju tugevama kui seni on seda suutnud Gibson. Võibolla liiga suurejooneline, aga suurejoonelisus on ju voorus ja aitab toime tulla.
20070109
The Castle of Otranto
Walpole, Horace - "The Castle of Otranto"
(The Scholartis Press, 1929)
- Rohkem groteski kui Rambos, rohkem pisaraid kui Vaprates ja Ilusates, keerulisem sündmustik kui Shakespeare komöödiates ja rohkem hävingut, võimsamad eriefektid, suuremad tondid, õilsamad kangelased ning büstikamad kangelannad kui iial varem!
1764-ndal aastal ilmununa üks Gooti romaani žanri esimestest näidetest. Oma žanri huvitav esindaja ka seetõttu, et on esitatud komöödiana. Loo traagilisus kaob ülepingutatud teatraalsuse, tolatsemise, ja seebiooperliku süžee varju.
Conrad, Otranto valitseja ainus poeg, saab surma ta pulmapäeval - talle kukub lossi hoovis hiigelsuur kiiver peale. Manfred, ta isa, otsustab aga seepeale hoopis ise pruudiga abielluda. Too loomulikult ei ole sellega nõus ning sellest areneb välja keeruline juhtumisterägastik tontide, salakäikude, vägivalla, kaotatud-leitud vanematega ja muu imepärase ja põnevaga.
Kui oled huvitatud Gooti romaani žanrist ja meeldib farsilik komöödia, siis on see raamat just sinule. Kui ei, parem ära üritagi.
"What are ye doing?" cried Manfred, wrathfully; "where is my son?"
A volley of voices replied, "Oh! my Lord! the Prince! the Prince! the helmet! the helmet!"
Shocked with these lamentable sounds, and dreading he knew not what, he advanced hastily, - but what a sight for a father's eyes! - he beheld his child dashed to pieces, and almost buried under an enormous helmet, an hundred times more large than any casque ever made for human being, and shaded with a proportionable quantity of black feathers.
(The Scholartis Press, 1929)
- Rohkem groteski kui Rambos, rohkem pisaraid kui Vaprates ja Ilusates, keerulisem sündmustik kui Shakespeare komöödiates ja rohkem hävingut, võimsamad eriefektid, suuremad tondid, õilsamad kangelased ning büstikamad kangelannad kui iial varem!
1764-ndal aastal ilmununa üks Gooti romaani žanri esimestest näidetest. Oma žanri huvitav esindaja ka seetõttu, et on esitatud komöödiana. Loo traagilisus kaob ülepingutatud teatraalsuse, tolatsemise, ja seebiooperliku süžee varju.
Conrad, Otranto valitseja ainus poeg, saab surma ta pulmapäeval - talle kukub lossi hoovis hiigelsuur kiiver peale. Manfred, ta isa, otsustab aga seepeale hoopis ise pruudiga abielluda. Too loomulikult ei ole sellega nõus ning sellest areneb välja keeruline juhtumisterägastik tontide, salakäikude, vägivalla, kaotatud-leitud vanematega ja muu imepärase ja põnevaga.
Kui oled huvitatud Gooti romaani žanrist ja meeldib farsilik komöödia, siis on see raamat just sinule. Kui ei, parem ära üritagi.
"What are ye doing?" cried Manfred, wrathfully; "where is my son?"
A volley of voices replied, "Oh! my Lord! the Prince! the Prince! the helmet! the helmet!"
Shocked with these lamentable sounds, and dreading he knew not what, he advanced hastily, - but what a sight for a father's eyes! - he beheld his child dashed to pieces, and almost buried under an enormous helmet, an hundred times more large than any casque ever made for human being, and shaded with a proportionable quantity of black feathers.
20070105
Jääalasi
Michael Scott Rohan - "Jääalasi"
(Varrak, 2002)
"Jääalasi" on skandinaavia mütoloogiale tuginev ja nurka pidi justkui alternatiivajalukku kuuluv teos. Üsna sirjooneline ja õnnelik, mitte midagi väga briljantset minu hingelaadile, aga mõnus ja lihtne lugeda ja igati väärt kulutet aeg.
Väga sepakunsti keskneraamat, selle maailma jõud seisavad sepakunstis. Peategelane Alf/Elof on leidlaps, kes korjatakse ühe meistersepa poolt kaasa kui üks põhjamaa linnake maha põletatakse. Pikalt ja põhjalikult räägitakse Alfi õpipoisiaastatest ja sellitöödest. Lisab teistsugust varjundit.
(Varrak, 2002)
"Jääalasi" on skandinaavia mütoloogiale tuginev ja nurka pidi justkui alternatiivajalukku kuuluv teos. Üsna sirjooneline ja õnnelik, mitte midagi väga briljantset minu hingelaadile, aga mõnus ja lihtne lugeda ja igati väärt kulutet aeg.
Väga sepakunsti keskneraamat, selle maailma jõud seisavad sepakunstis. Peategelane Alf/Elof on leidlaps, kes korjatakse ühe meistersepa poolt kaasa kui üks põhjamaa linnake maha põletatakse. Pikalt ja põhjalikult räägitakse Alfi õpipoisiaastatest ja sellitöödest. Lisab teistsugust varjundit.
Alexis Zorbas
Nikos Kazantzakis - "Alexis Zorbas"
(Eesti Raamat 1975)
"Kuni on veel isamaid, ähvardab inimesi oht loomadeks jääda, metsloomadeks ..." (Alexis Zorbas)
Raamat läbi kirjandushuvilise ja elukauge minategelase pilgu, kes sõidab Kreetale kaevanduse omanikuks ja palkab kaasa paremaks käeks keskealise keerulise elusaatusega naisteküti Alexis Zorbase. Vaikselt kulgetakse läbi argipäeva ja juhtumiste, kuid peamiseks jäävad ehk Zorbase mõtted, mälestused, seisukohavõtud ...
Minu tsitaat on otse loomulikult väga kontekstist väljarebitud, palju tugevamalt jäävad kõlama inimsuhted. Ilusti ja huvitavalt, veidi ehk painavalt, aga põhitonaalsuselt siiski igati õpetlikult. Üsna hää raamat.
(Eesti Raamat 1975)
"Kuni on veel isamaid, ähvardab inimesi oht loomadeks jääda, metsloomadeks ..." (Alexis Zorbas)
Raamat läbi kirjandushuvilise ja elukauge minategelase pilgu, kes sõidab Kreetale kaevanduse omanikuks ja palkab kaasa paremaks käeks keskealise keerulise elusaatusega naisteküti Alexis Zorbase. Vaikselt kulgetakse läbi argipäeva ja juhtumiste, kuid peamiseks jäävad ehk Zorbase mõtted, mälestused, seisukohavõtud ...
Minu tsitaat on otse loomulikult väga kontekstist väljarebitud, palju tugevamalt jäävad kõlama inimsuhted. Ilusti ja huvitavalt, veidi ehk painavalt, aga põhitonaalsuselt siiski igati õpetlikult. Üsna hää raamat.
20070104
I, Strahd
Elrod, P.N. "I, Strahd - The Memoirs of a Vampire."
2001 Wizards of the Coast, Inc.Tegevus toimub Ravenlofti maailmas. Kolmas raamat sellest seeriast. Võime jälgida Strahd´i elu tema Barovia isandaks saamisest vampiiriks muutumiseni. Kuidas austatud ja kaine meelega väejuhist sai üks Barovia öö suurimatest hirmudest. Ta võitlusi iseenda, pimeda armastuse, musta maagia tõmbe ja külmavereliste reeturitega.
Life. If I dared to take it.
As my own life ebbed, I didn´t dare not to take it.
I drank. Deeply.
And lived...again. "
Mulle meeldib Ravenlofti maailm, nagu meeldivad mulle ka lood vampiiridest, libahuntidest, teistest "öö-elukatest".
See raamat pakub piisavalt üllatusi, huvitavaid tegelasi, loob mõnusa kõhedusttekitava atmosfääri - seega äärmiselt meeldiv ajaviide ja piisavalt köitev ühe, kahe õhtuga läbi lugemiseks. Sobiks hästi Ravenlofti maailmaga esmakordse tutvuse tegemiseks.
20070103
Algus
Erykine ja lõvikutsu leidsid, et loetud raamatutest oleks kasulik alati mõni sõna kirja panna, et nad paremini meelde jääks ning üldse raamatust rohkem kasu oleks. Samuti kasu, et kiita teistele, et mida loetud on ja lugeda võiks, või vastupidi - maha laita. See bloog pole mõeldud ainuüksi meie kahe eralõbuna, vaid head sõbrad võivad ka alati ühineda. Kui tunned, et sul on midagi kirjutada loetud raamatutest ja tead meist üht/teist/mõlemat, siis võta julgelt ühendust ja ehk lisame.
Väiksed märkused ja reeglid, et kuidas vormistada:
Posti pealkirjaks raamatu nimi. Labelite alla märkida oma nimi, autori nimi (esitähtedega) ja žanr. Viimases peaksime siin selles postis tegema mõningaid kokkuleppeid.
Väiksed märkused ja reeglid, et kuidas vormistada:
Posti pealkirjaks raamatu nimi. Labelite alla märkida oma nimi, autori nimi (esitähtedega) ja žanr. Viimases peaksime siin selles postis tegema mõningaid kokkuleppeid.
Subscribe to:
Posts (Atom)