20070830

Indrek Hargla, "Ingellik olevus"

Mämm...

Ilmselt mind lüüakse nüüd risti ja puuakse üles, kuid millest nii kõrged hinded? Kas tõesti Brahmsi mainimine, paari Ungari kala nimetamine ja Grpowski nimi sunnib hindajaid aupaklikult põlvini laskuma.

Loos oli üks asi puudu. Nimelt lugu ise. Vähemalt minu jaoks. Asi meenutas pigem reportaaži või visandit mõne jutu jaoks. Sekka populaarteaduslikke loenguid barokist ja ungari köögist.
Tegelased olid lamedad ja üheplaanilised, luudel polnud liha ja mulle tundub, et Hargla on nimetatud teose kirjutanud mitu-mitu aastat tagasi, aga avaldamise tarbeks paar kosmeetilist muudatust sisse toonud. Näiteks Engelbrekts(s)eni mainimine.

Oli toredaid leide ja südantliigutavaid mõtteid, näiteks Vlasta rododendronid.

Aga lugu, kuhu jäi lugu? Ok - peategelasele antakse näppu fotod ja diskid mingist ilusast naisest. Naisel puudub naha. Täiesti õhust sündinud naise vastu pole ka huvi tundnud ei toll ega riigiametnikud. Grpowski ja peategelane päästavad naise. Peategelane veedab naisega ilusa pärastlõuna-õhtu. Grpowski on suremas. Barokk = The Beatles. The end. Ahjaa, esimesed paar lõiku olid koomilised ja ilmselt lõbusas tujus või peale mingit head komöödiat kirjutuatud.
Oleks tahtnud rohkem sujuvust ja kirjeldusi (mitte loenguid). Rohkem faktide jutu sees äramärkimist. Lugu oleks tahtnud.

Indrek Hargla jutustamisstiil on nagu lahkamine. Kiire, kiretu ja täpne. Vahepeal teeb lahkaja pausi, et nautida kirsstomatite ja kuivatatud mustikatega täidetud hõrku, õrna lihaga nurmkana, süüa hanemaksapasteeti tüümianiga ja juua parimat Aafrika kvaliteetveini. Magustoiduks just õige värviga kreembrülee. Eelroaks litši ja agaaviga täidetud õrn pirukas. Siis vuhib lahkaja kiiresti aruande teha sündmustest ja viskab selle ülemuse lauale ja tõmbab koju magama.



Nirti

20070710

Nähtamatud linnad

Italo Calvino - "Nähtamatud linnad"
(Tallinn, Perioodika 1994)

Ehtne Calvino! Lühikesed mõtted linnadest, nende olemusest, nende sarnasusest, erinevusest. Jutustavate tegelastena käivad läbi Marco Polo ja khaan Kubilai, kes mõtisklevad linnadest ja kirjeldavad linnu. Mees, kes on ise käinud mööda ilma ja pea kõiki linnu näinud ning mees, kes valitseb maailma ja kellel on kõigi linnade kaardid, kes võib arvata, et ta tunneb kõiki linnu ilma neist suuremas osas kunagi käimata. Naljakas, kuidas vahepeal linna kirjeldustesse sopsavad sisse ka 20. sajandi uuendused - metroo, trammid ... tõsi - otsesõnu neid asju Kubilai ja Polo juttu tugevalt ei integreerita, kui siis natukene. Fiktsioon ... filosoofiline fiktsioon, mida arvatavasti kõik linnauurijad lugema peaksid. R. ütles, et talle väga meeldis ja kahjuks pole raamatut kuskilt võimalik saada.

20070625

Selle ilma väetid

S. Vititski - "Selle ilma väetid"
(õieti Boriss Strugatski, Varrak 2006)

Kirjutatud on raamat väga nauditavalt. Mulle meeldib vene kirjandus (minujaoks ei ole see Dostojevski ja Tolstoi - minujaoks on see Pelevin ja Strugatskid, Jefremov). Ometi suutis ta must kuidagi mööda minna ... vähese kontsentreerumisega. Aga oli väga häid hetki ... kõrvalepõikeid millessegi vangilaagri sarnasesse, tänapäeva ellu ... imelikesse viisidesse, millega elatist teenida. Mafia ... jõud ... maagia ja kannatused. Sisemised. Siin oli midagi väga pelevinlikku minu arust. Ka Boriss on zenbudist? Võimalik, kindlasti teisel moel ... teise taustaga.

20070603

Urmas Espenberg - "Diskreetne Passioon"

Hinne: 3-

Ühesõnaga... Ma võtsin selle raamatu lugeda üksnes sellepärast, et kuigi see raamat oli välja antud kuskil 2003-2004 aasta paiku, siis see kaanekujundus oli nagu üheksakümnendate alguse pornoajakiri. A là Sexer või Maaja.

Raamat koosneb kahe mehe, Mart Sanglepa ja Raoul Bekkeri elu ümber. Üks on geniaalne ärimees, rikas, abielus kauni blondi Lauraga... Ja käib kahe kõrgklassi lõbutüdrukuga hotellides, kus laseb endale kunstpeenisega "taha panna" ja ennast peksta. Tema otsingud läbi elu ja seksuaalelu. Laura tahab lihtsalt seksida.

Mart Sanglepp on aga töötuks jäänud endine tippajakirjanik, kes samuti enda kohta otsib. Sanglepa huviorbiidis on kaunis blond Amanda, kes on rikas ja elab Tiskres. Sanglepale meeldib voodis domineerimismänge mängida. Amanda tahab lihtsalt seksida & last.

Raamatusse on pikitud väga kohmakalt autori enda arvamus Euroliidust, filosoofiast, seksist, seksuaalpsühholoogiast...

Korra läbi sirvida - okei. Aga pikemalt lugeda pole sealt midagi. Espenberg võiks pikemalt järele mõelda, enne kui teinekord raamatu avaldab.


N.

20070525

Kontakt

Carl Sagan "Kontakt"
(Varrak, Tallinn 2006)

Astronoom ja SETI edendaja Carl Sagan sai 1982. aastal 2 miljoni dollarise summa raamatu kirjutamiseks kirjastuselt Simon & Schuster. Minuarust oli see ülepakutud. Raamat ei ole seda väärt, on liiga lihtne, lineaarne ja ei oma piisavalt huvitavat lõppu. Võibolla ei meeldinud mulle melanhoolseks ja vähese lootusega kirjutatud lõpp. Fantaasiat ju oli - rohkem, kui ehk teadlaselt mõneti oodata oleks osanud. On realismi - räägitakse kaasajast, minevikust, inimese kujunemisest ... jõutakse raadiosignaalini, mis sisaldab informatsiooni. Õpitakse seda tundma, saadakse sellest teadmisi ja ... (vat siit läheb mõneti ebareaalseks) selle põhjal ehitatakse masinat. Keegi ei tea, mis on masina eesmärk, kuidas masin töötab, aga ometi ehitatakse. Masina ehitamisel tekivad suisa uued teadusharud, sest signaalis on kirjas mitu viisi mõnede komponentide tegemiseks. Ometi tehakse ... kuidagi ebareaalne on siduda ulmet reaalsusega. Jah, ma ju usun, et me jõuame, aga ... kirjeldused kisuvad jääma tühiseks, tühjaks ... millegi puudusega.

Lisaks see skepsis valitsuse vastu. Jah, võibolla õige - aga ma usun, et valitsemise pidurid tuleks esile juba enne. Siiski - teadlase kohta oli teadust piisavalt pügatud ja püütud mahutada ning valada loetavasse vormi. Mulle sobiks rohkem tehnoloogiat ja teooriat, ma arvan ... usufilosoofial polnud viga (kuigi kuuldavasti on Sagan kogemata kreatsionistidele meeldinud).

20070507

Ameerika psühhopaat

Bret Easton Ellis "Ameerika psühhopaat"
(Varrak, Tallinn 2002)

Sada lehekülge oli lihtsalt Armanisid, Rolexeid, tundmatute, kuid äärmiselt elegantsete ja kalli lõhnaga nimedega aksessuaare, rõivaid, lipse, kingi ... Igapäevane õhtune joomine klubis, kallid napsud, kokaiin ... jõusaalid, töö investeerimisfirmas moe pärast - võib ju "töötada" kui ise omad firmat. Või õieti teevad seda rohkem peategelase vanemad vist. 28. aastat vana, mõneti täiusliku imagoga "yupie" ... "see ei ole väljapääs". Tühi inimene, kes vägivallatseb kodututega, mõnitab neid ... kes tapab prostituute lõbu pärast. Kelles ei ole ... väljapääsu?

Jah, mõneti on meis kõigis selliseid hetki olnud - peidame end asjadesse ... ükskõik, kas ränga raha eest või mitte. Püüame näida ja näime kättesaamatud, edasjõudvad, püüdlikud, targad ... aga ... tühjad.

20070324

"Pan Grpowski 9 juhtumit"

Nimi: "Pan Grpowski 9 juhtumit"
Autor: Indrek Hargla
Žanr: Detektiiv-ulme

Seda raamatut kätte võttes olid mu ootused väga kõrged ja tegelikult võib öelda, et raamat ei petnud neid lootuseid.

Nagu tähelepanelikum lugeja pealkirjast märgata võib, on raamatu peategelaseks Hargla üks populaarsemaid tegelaskujusid (ja minu arust tema alter ego), meeldiv ja nohiklik pan Grpowski, Euroopa juhtivaid eksortsiste.

Raamat koosneb üheksast novellist (vaidlen vastu sellele, et "Jõulud" ja "Mees, kes ei joonud viskit" on lühiromaanid. Lühiromaan on ikka 100 lehte paks umbes, mitte 20!), mille sisuks on, noh, pan Grpowski ja tema juhtumid.

Ütleks, et üheksast loost ei ole kõik suurepärased. Parimaks loeks vast "Eeben" ja "Kliendi soov". Sellele järgnevad "Mees Assisi linnast", "Spitzbergeni nokturn", "Kindel linn" ja "Pan Grpowski jõulud". Kuus lugu üheksast on head, kaks neist väga head. Ülejäänud kolme loo suhtes tekib küsimärk. "Mees, kes ei joonud viskit" - pole minu arvates ulme, vaid pigem Agatha Christie stiilis mõrvaloo lahendamine. "Liiga hilja" - me saame teada, et Grpowski abikaasa Vlasta sureb ja Grpowski on kurb, ulmeelement loos 1-2% ja "Veneetsia peeglite mõistatus" on lihtsalt väga kahtlane. Pole sel ei nägu ega tegu.

Kindlasti on Grpowski-lugusid rohkem kui üheksa, miks ei valinud Harga oma kogumikku rohkem tahedaid, mõnusaid lugusid? Kolm viimast oleksin mina kas üldse välja jätnud või asendanud millegi muuga.

Aga üldiselt on kogumik "Hargla omas mahlas". Aegajalt peab Hargla lugejale ajalooloengut, aegajalt paisutab pisidetailidega üle, aegajalt sooviks rohkem dialoogi. Kirjeldused on muidugi tasemel, alati on olnud Hargla puhul. Usun, et Taanis elav jurist on tõepoolest piisavalt rikas, et mööda Euroopat ringi luusida ja näiteks Rooma peatänaval veini mekkida, nii et võib end täitsa kujutleda Roomasse ja muidugi Kopenhaagenisse.

Ette võiks heita Harglale omast teksti hakkimist. Lihtsalt teksti erinevad osad ei sobi omavahel stiililt kokku. Lugu pole ühtlane karamellkissell, vaid seal on suhkrukämbud sees - kord areneb tegevus hoogsalt, kõik on mõistetav... Ja siis hakkab Hargla pidama loengut mongolitest või millest iganes. Samuti, mis näiteks puutub mongolitesse, siis "Pan Grpowski jõulud" loos jääb väga segaseks, miks oli tarvis sisse tuua mongoleid, surevat mongoolia eksortsisti ja mittesurevaid vanureid. Need otsad jäävad lihtsalt lahtiseks ja see kipub Hargla viga olema. Viga või eelis, mine võtta kinni muidugi.

Lugudele eraldi hindeid panema ei hakka, need kõiguksid viiest kolmeni, kogumik ise saab hindeks 4+, sest kiunuda annav lugude valiku ja kasvõi raamatusse paigutamise üle.

20070318

Forellipüük Ameerikas

Richard Brautigan "Forellipüük Ameerikas",
(Kirjastuskeskus, Tallinn 2004)

Kummaline kompott maagiliselt kokku pandud ebareaalsuse killukestest koos reaalsuse killukestega, mis murduvad kummalistel hetkedel moodustades vikerkaarevirrvarri.

Räägitakse pere reisist forellivetele, kuskil "keskläänes" (?) ... aga ka hoopis teistest asjadest. Õnnest ... kannatlikusest - kuidas seitse aastat päevikusse kirjutada kuidas ollakse kaotanud forelle, kes on minema lipsanud. Ikka käia forelle püüdmas, aga seitse aastat mitte ühtki kätte saada ... Räägitakse sellest, mis hetkel Ameerikas möllab, rahust, kommunistidest ... ICBM oli tõlkimata jäetud ... aga igaüks teab ju, mis need on. Räägitakse ja viidatakse paljudele kultuurifenomenidele. Kohtutakse paljude inimestega... midagi jääb hinge kriipima... võibolla on see majonees?

Võibolla peaks sellist raamatut lugema kordi ja kordi.Uurima läbi ja viimseni kõik joone alused märkused, mida on ohtralt. Uurima läbi doktor Caligari, vaatama kahekümnendate filmidiiva filme? Ei tea ... natuke tühi tunne, mõistmatu, aga väga hea raamat oli siiski ... muidu ju ei loeks.

20070314

Regeneration

Pat Baker "Regeneration"
(Penguin Books 1992)

Äärmiselt kummaline raamat - ma isegi ei tea kuidas seda täpselt kirjeldada. Võibolla kui fantaasiarohket biograafiat. Võibolla lihtsalt kui tegelikkusele põhinevat lugu esimese Maailmasõjaga seotud inimestest.

Tegevuskohaks on sõdurite närvihaigla. Peategelaseks võib pidada Siegfried Sassooni, teised keerlevad ta ümber - ta psühholoog Graves, haiglasõbrad Billy Prior ja Wilfred Owens ja inimesed kes nemad omakorda kaasa toovad. Läbi raamatu saame teada mis neid sinna haiglasse tõi ja mis saatus neile määrab. See raamat on inimsuhestest, sõprusest, sõjast, sõja mõjust inimesele ja ühiskonnale.

Aeg-ajalt on raamat natuke liiga veniv. Samuti harva öeldakse midagi otsekoheselt, on vaid vihjed, viited. Samas see teeb selle raamatu ka huvitavaks. Mida enam otsid, seda enam leiad.

Üldiselt jäin raamatuga rahule. Tõenäoliselt meeldiks raamat palju enam, kui mul oleks aega rohkem süveneda. Kahjuks üle-jala lugedes jättis aga segase ja kuidagi pooliku mulje. Üldiselt ma armastan sõjaromaane ja sõjaluulet, seega kui mul mingi hetk rohkem aega on, loen selle uuesti läbi.


"When I’m asleep, dreaming and drowsed and warm,
They come, the homeless ones, the noiseless dead.
While the dim charging breakers of the storm
Rumble and drone and bellow overhead,
Out of the gloom they gather about my bed.
They whisper to my heart; their thoughts are mine.

‘Why are you here with all your watches ended?
‘From Ypres to Frise we sought you in the line.’
In bitter safety I awake, unfriended;
And while the dawn begins with slashing rain
I think of the Battalion in the mud.
‘When are you going back to them again?
‘Are they not still your brothers through our blood?’
"

Lian Hearn - "Üle ööbikupõranda"

Autor: Lian Hearn
Nimi: "Üle ööbikupõranda"
Sari: "Otori lood"
žanr: dark fantasy
MInu hinne: 5-

Kui millegi muuga ei suuda seda äärmiselt mõnusat raamatut lugema meelitada, siis viimase trumbina käiks välja, et inglise keelest on selle tõlkinud Juhan Habicht ja see mees ei ole minu kogemuste kohaselt veel sitast saia üritanud keeta.

Raamatu tegevus leiab aset alternatiivses maailmas, mis on veidi modifitseeritud versioon shogunite-aegsest Jaapanist. Klannisõjad, julmad sõjapäälikud ja nõrk keskvõim tagavad selle, et pisikesed külad on kui mängukannid, mida julmad lapsed kas hellitavad, lõhuvad, vahetavad, põletavad...

Peategelane on Tomasu - hiljem muudetakse ta nimi Takeoks - ning ta on ainus ellujääja ühest varjatud religioosse sekti külast, mille sõjapealik Iida laseb maatasa põletada ja selle asunikud tappa. Juhuste läbi satub ta Iida vaenlase Otori majja elama ja kohtub seal ühe huvitava vanamehega, kes tunneb maagiakunsti.

Aegamööda arenevad patsifistist peategelases välja ebaloomulikult terav kuulmine, võime muutuda nähtamatuks ja olla korraga kahes kohas. Ehk siis temast saab maailmaklassi ninja, kes paisatakse pea ees ladusalt kirjutatud seikluste pöörisesse.

Raamatu tugevaks miinuseks nimetaks selle, et seal esineb üks kaunis peategelanna, kes peategelasega semmima hakkab muidugi. Mul on kõriauguni ilusatest ja vapratest peategelannadest. Kus on koledad armastajad?! Lisaks võiks ehk ette heita ka kirjelduste nappust, palju peab ise ette kujutama. Aga see kõik annab sellele muidu rasvasele viiele vaid väga pisikese ja iseenda olemasolu vabandava miinusepoja taha.

Raamat on esimene osa "Otori lugudest".


Nirti

20070227

Troonide mäng - Jää ja tule laul

George R.R. Martin "Troonide mäng - Jää ja tule laul"
Esimese raamatu esimene pool
(Varrak 2006)

Olin palju head sellest raamatust kuulnud ja mis üllatav, kõik kuuldu vastas tõele ning enamgi veel. Midagi nii head ei ole ammu sattunud lugema.
Minu jaoks üks tähtsamaid punkte raamatu hindamise juures on see, kui väga see raamat paneb mind kaasa elama, kui reaalseks muutuvad tegelased mu jaoks. Seda raamatut lugedes õppisin tegelasi armastama ja vihkama juba esimese paarikümne lehekülje juures.
Sisutihe, kaasahaarav, üllatusrohke raamat.

Ainus, mida ma ei mõista, on et miks esimene raamat tõlkides kaheks pooleks jagati. On küll paks raamat, kuid kas kuidagi õhemana ei oleks saanud seda trükkida? Või on asi tõesti selles, et miks müüa ainult ühe raamatu, kui saab ka kaks raamatut müüa? Igatahes sarja lugemist jätkan inglise keeles juba.

"Nüüd, Bran, sundis vares. Vali. Lenda või sure."

20070127

Galápagos

Kurt Vonnegut Jr. "Galápagos"
(Tänapäev 2005)

Üle pika aja võtsin Vonneguti kätte. Vahepeal on ilmunud mitu uut teost.

Arvasin, et vanem mees on leidnud-saamas rahu. Mõtlesin seda aastaid tagasi peale "Sinihabeme" lugemist, aga Galápagos on väga rahutu. Nauditav segadus, täis säravaid võrdlusi ja mõtteid. Apokalüptiline nagu Kassikangas. Midagi oli siiski lootust andvamat lõpus. (Lõpeks jäätunud ookeanid oleks ikka päriselt elu hukk maal.)

"Nojah, Beethoveni üheksandat ei tasunud tast oodatagi." - küüniliselt pannakse asjad paika. Jutustaja on Vonneguti vana hea läbiva tegelase poeg. Räägib asjast miljon aastat peale sündmusi - aastal 1001986. Siin on isegi surmajärgne elu. Kummitamine.

Tohutult nauditav raamat igatahes. Näitab inimeste väiksust. Saamatust. Kritiseerib ühiskonda ja elukorraldust ning selle ideaale. Väikekodanlikus seebiks!

20070119

Tuhande öö ööd

Nagib Mahfuz "Tuhande öö ööd"
(Varrak 2004)

Raske määratleda žanrit. Jääbki praegu tegemata. Ideeks iseenesest on tuntud muinasjutukogu lõpust jätkuv novellilike lühilugude põiming. Lood on omavahel tegelasi kaudu seotud. Kõik kokku moodustab terviku. Sultan ja tema värske naine on rohkem kõrvalliinid. Vaadatakse tavalisi inimesi linnas. Rikkaid ja vaeseid. Samas ei ole hoopiski tegu reaalsusega - džinnid ja vaimud on tegelaste hulgas, pidevalt ilmuvad romaani moodustavate novellikeste sisse üleloomulikud jõud, mis asetavad väikseid inimesi kiusatusse või suisa rikuvad neid. Lisaks filosoofiline pool. Väga huvitav võõrapärane kultuuriruum. Muinasjutulikult lihtne, samas traagikat, inimeste edu ja kannatusi. Valu. Kiusatust minna halvale teele. Mulle väga meeldis, igatahes.

20070111

Lumevaring

Stephenson, Neal "Lumevaring"
(Varrak, 2003)

Nagu kõigil headel raamatutel jätab lõppemine natuke tühja tunde.

"Lumevaring" on suuremas jaos seiklus ja aktsioon. Täis suurejoonelisi eriefekte ja äratundmisrõõmu tänapäevasest tehnikast ning kultuurist. Segatud kokku kontseptsioon maagilisest sumerist ja digitaalajastust. Palju seosed - nagu vaja. Palju kahtlast ja mu iskliku maailmavaatega läheb sedasi lagunev maailm vastuollu, aga Stephenson jättis mulle siiski tugeva mulje. Ei ole vaja alati oma kontseptsiooni nimel maailmast kritiseerida teiste omi, eriti, kui see teiste oma on hästi teostatud ja nauditav.

Hiro ja Y. T. on peamised karakterid, kelle kaudu lugu välja mängitakse. Üsna võrdselt, viimaks ehk sattus Y. T. kehvemasse seisu. Tegelasi on üsna palju, väga põhjalikult aktsioonlik formaat neid ehk välja kujundada ei lase, kuid siiski on paljudes stiili.

Stephenson jättis Mulje. Palju tugevama kui seni on seda suutnud Gibson. Võibolla liiga suurejooneline, aga suurejoonelisus on ju voorus ja aitab toime tulla.

20070109

The Castle of Otranto

Walpole, Horace - "The Castle of Otranto"
(The Scholartis Press, 1929)

- Rohkem groteski kui Rambos, rohkem pisaraid kui Vaprates ja Ilusates, keerulisem sündmustik kui Shakespeare komöödiates ja rohkem hävingut, võimsamad eriefektid, suuremad tondid, õilsamad kangelased ning büstikamad kangelannad kui iial varem!

1764-ndal aastal ilmununa üks Gooti romaani žanri esimestest näidetest. Oma žanri huvitav esindaja ka seetõttu, et on esitatud komöödiana. Loo traagilisus kaob ülepingutatud teatraalsuse, tolatsemise, ja seebiooperliku süžee varju.
Conrad, Otranto valitseja ainus poeg, saab surma ta pulmapäeval - talle kukub lossi hoovis hiigelsuur kiiver peale. Manfred, ta isa, otsustab aga seepeale hoopis ise pruudiga abielluda. Too loomulikult ei ole sellega nõus ning sellest areneb välja keeruline juhtumisterägastik tontide, salakäikude, vägivalla, kaotatud-leitud vanematega ja muu imepärase ja põnevaga.

Kui oled huvitatud Gooti romaani žanrist ja meeldib farsilik komöödia, siis on see raamat just sinule. Kui ei, parem ära üritagi.

"What are ye doing?" cried Manfred, wrathfully; "where is my son?"

A volley of voices replied, "Oh! my Lord! the Prince! the Prince! the helmet! the helmet!"

Shocked with these lamentable sounds, and dreading he knew not what, he advanced hastily, - but what a sight for a father's eyes! - he beheld his child dashed to pieces, and almost buried under an enormous helmet, an hundred times more large than any casque ever made for human being, and shaded with a proportionable quantity of black feathers.



20070105

Jääalasi

Michael Scott Rohan - "Jääalasi"
(Varrak, 2002)

"Jääalasi" on skandinaavia mütoloogiale tuginev ja nurka pidi justkui alternatiivajalukku kuuluv teos. Üsna sirjooneline ja õnnelik, mitte midagi väga briljantset minu hingelaadile, aga mõnus ja lihtne lugeda ja igati väärt kulutet aeg.

Väga sepakunsti keskneraamat, selle maailma jõud seisavad sepakunstis. Peategelane Alf/Elof on leidlaps, kes korjatakse ühe meistersepa poolt kaasa kui üks põhjamaa linnake maha põletatakse. Pikalt ja põhjalikult räägitakse Alfi õpipoisiaastatest ja sellitöödest. Lisab teistsugust varjundit.

Alexis Zorbas

Nikos Kazantzakis - "Alexis Zorbas"
(
Eesti Raamat 1975)

"Kuni on veel isamaid, ähvardab inimesi oht loomadeks jääda, metsloomadeks ..." (Alexis Zorbas)


Raamat läbi kirjandushuvilise ja elukauge minategelase pilgu, kes sõidab Kreetale kaevanduse omanikuks ja palkab kaasa paremaks käeks keskealise keerulise elusaatusega naisteküti Alexis Zorbase. Vaikselt kulgetakse läbi argipäeva ja juhtumiste, kuid peamiseks jäävad ehk Zorbase mõtted, mälestused, seisukohavõtud ...

Minu tsitaat on otse loomulikult väga kontekstist väljarebitud, palju tugevamalt jäävad kõlama inimsuhted. Ilusti ja huvitavalt, veidi ehk painavalt, aga põhitonaalsuselt siiski igati õpetlikult. Üsna hää raamat.

20070104

I, Strahd

Elrod, P.N. "I, Strahd - The Memoirs of a Vampire."

2001 Wizards of the Coast, Inc.


Tegevus toimub Ravenlofti maailmas. Kolmas raamat sellest seeriast. Võime jälgida Strahd´i elu tema Barovia isandaks saamisest vampiiriks muutumiseni. Kuidas austatud ja kaine meelega väejuhist sai üks Barovia öö suurimatest hirmudest. Ta võitlusi iseenda, pimeda armastuse, musta maagia tõmbe ja külmavereliste reeturitega.

" I found his second dagger in its belt sheath and pulled it out. He still lived, but was too far lost for awareness. He couldn´t have felt it as I dragged the the edge firmly across his throat.

Blood. A whole fountain of it.
Life. If I dared to take it.
As my own life ebbed, I didn´t dare not to take it.

I drank. Deeply.

And lived...again. "


Mulle meeldib Ravenlofti maailm, nagu meeldivad mulle ka lood vampiiridest, libahuntidest, teistest "öö-elukatest".
See raamat pakub piisavalt üllatusi, huvitavaid tegelasi, loob mõnusa kõhedusttekitava atmosfääri - seega äärmiselt meeldiv ajaviide ja piisavalt köitev ühe, kahe õhtuga läbi lugemiseks. Sobiks hästi Ravenlofti maailmaga esmakordse tutvuse tegemiseks.

20070103

Algus

Erykine ja lõvikutsu leidsid, et loetud raamatutest oleks kasulik alati mõni sõna kirja panna, et nad paremini meelde jääks ning üldse raamatust rohkem kasu oleks. Samuti kasu, et kiita teistele, et mida loetud on ja lugeda võiks, või vastupidi - maha laita. See bloog pole mõeldud ainuüksi meie kahe eralõbuna, vaid head sõbrad võivad ka alati ühineda. Kui tunned, et sul on midagi kirjutada loetud raamatutest ja tead meist üht/teist/mõlemat, siis võta julgelt ühendust ja ehk lisame.

Väiksed märkused ja reeglid, et kuidas vormistada:
Posti pealkirjaks raamatu nimi. Labelite alla märkida oma nimi, autori nimi (esitähtedega) ja žanr. Viimases peaksime siin selles postis tegema mõningaid kokkuleppeid.