Bret Easton Ellis "Ameerika psühhopaat"
(Varrak, Tallinn 2002)
Sada lehekülge oli lihtsalt Armanisid, Rolexeid, tundmatute, kuid äärmiselt elegantsete ja kalli lõhnaga nimedega aksessuaare, rõivaid, lipse, kingi ... Igapäevane õhtune joomine klubis, kallid napsud, kokaiin ... jõusaalid, töö investeerimisfirmas moe pärast - võib ju "töötada" kui ise omad firmat. Või õieti teevad seda rohkem peategelase vanemad vist. 28. aastat vana, mõneti täiusliku imagoga "yupie" ... "see ei ole väljapääs". Tühi inimene, kes vägivallatseb kodututega, mõnitab neid ... kes tapab prostituute lõbu pärast. Kelles ei ole ... väljapääsu?
Jah, mõneti on meis kõigis selliseid hetki olnud - peidame end asjadesse ... ükskõik, kas ränga raha eest või mitte. Püüame näida ja näime kättesaamatud, edasjõudvad, püüdlikud, targad ... aga ... tühjad.
20070507
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment