20090120

Anton Szandor LaVey "Saatanlik Piibel"

Nii. Kõlab pisut kurjakuulutavalt. Ometigi ei maksa kohe tagasi kohkuda. Esmamulje on paljudel juhtudel petlik. Nii ka nüüd.
"Saatanliku Piibli" näol on tegemist nn. filosoofilisele ehk ratsionaalsele satanismile aluse pannud teosega. Mida tähendab mõiste "ratsionaalne satanism"? Vastus on kenakesti lihtne. Saatanast kui arhetüüpsest kurjuse jõust on selles satanismi voolus tehtud filosoofiline printsiip, mis väljendab inimese ürgsemat olemust. LaVey ideoloogias ei ole olemas Jumalat, aga pole ka Saatanat. On vaid Saatan kui maailma aluseks olev jõud, mis avaldub nii inimestes kui loomades, sest inimene pole midagi muud kui vaid loom. Saatana nime kannab see jõud vaid sellepärast, et peletada satanismi juurest eemale nõrku ja kergesti mõjutatavaid isiksusi ning samuti selleks, et šokeerida kristlikku üldsust. ("Saatanlik Piibel" ilmus esimest korda 1969. aastal USA-s. Me teame väga hästi, milliseid usufanaatikuid - olgu nendeks siis kristlased, mormoonid, moslemid või muud - selles suures riigis leidub.) LaVey satanismi võib nimetada ka "religioosseks ateismiks", kuna ta kuulutab jumalate olematust, samas eitamata usku. Inimeste usuliste tunnete rahuldamiseks on "Saatanlikku Piiblisse" kirja pandud kamalutäis loitse ja sõnumisi, millel on erinevad funktsioonid saatanliku riituse täideviimises. Olgem ausad, ei ole võimalik eitada, et inimene on olemuselt religioosne loom. Erinevalt loomast, kes arvestab alati faktidega, on inimesel faktide kõrval ka uskumused ja veendumused, mis kajastavad reaalsust pahatihti puudulikult. Samas ei saa eitada usu viljastavat mõju inimese töö- ja saavutusvõimele. Ja kahtlemata muudavad irratsionaalsed mõtted meie elu tunduvalt huvitavamaks. Ka LaVey filosoofia oleks saatanlike loitsudeta pelgalt elutarkuste kogumik. Ta kajastab tõetruult maailma, milles elab 20.-21. sajandi inimene. Ka elutarkuste kogumikuna on "Saatanlik Piibel" õige väärtuslik, õpetades nii mõndagi kasulikku.
LaVey ambitsioonid läksid aga pisut kaugemale filosofeerimisest à la Ameerika külafilosoofid. Tema eesmärgiks oli sünge huumori prisma kasutades luua uus usund, mis pakuks alternatiivi kristluse 20. sajandi teiseks pooleks aegunud vormile ja kahjuks ka osaliselt aegunud sisule. Samas mõistis ta, et see usund saab kandepinda võita vaid väheste seas, nn. saatanliku avangardi hulgas. Nagu me näeme, on 20. sajandi eurooplase ja ameeriklase religiooniks pigem midagi muud kui kristlus traditsioonilises vormis. Kiriku rolli on suuresti üle võtnud riik, mis täidab nüüd korraldavat ja mobiliseerivat osa. Samuti ei saa eitada natsionalismi tähtsust inimestes ühtsustunde tekitamises - pigem tuntakse ühtsust rahvuskaaslastega kui usuvendadega, vähemasti näib see nii olevat nn. keskmise eurooplase jaoks. Satanism on antikristlusena mõeldud keskmisest kõrgema intelligentsusega isikutele, kes on enda jaoks läbi mõelnud kristluse head ja vead ning leidnud, et suudavad oma usulisi vajadusi (loitsimine, rituaalid, needmised jne.) paremini rahuldada satanismi kaudu. Tõepoolest, satanism pakub sellele inimesele enamat kui tavaline luteri kiriku teenistus, mis põhineb peaasjalikult vaid vaimuliku jutlusel, sarnanedes seega pigem koolitunniga kui elava Jumala teenimisega. (Kahjuks ei oska ma tuua paralleele baptisti, adventisti jm. teenistustega, kuna pole neist ühelgi viibinud.) Rituaalilises mõttes on õigeusu kiriku teenistus palju ligitõmbavam kui luterlaste oma, kuid sealgi pole reausklikul palju võimalusi ise asjade käiku mõjutada. Satanism pakub talle seda, sarnanedes algkristlaste salajaste kogudustega, kus kõik tundsid kõiki ja valitses tunduvalt suurem üksteisemõistmine ja -tundmine kui tänapäeva ristiusu kogudustes. Mõnes mõttes võiks satanismi kutsuda kristluse uusimaks sektiks, kuna tema juured on siiski sügavalt läänemaailma filosoofilises mõtlemises ja teoloogias.
Raamatuna on "Saatanlik Piibel" nauditav lugemine, pakkudes lugejale nii poeesiat, huumorit, ratsionaalset arutelu kui hästi mõistetavaid loogilisi käitumisjuhiseid. Samas ei ole soovitatav kõike seal kirja pandut väga tõsiselt võtta. See raamat on siiski pigem mõeldud selleks, et ärgitada lugejat edasi mõtlema ja ennast arendama. Ütleb seda ju ka LaVey sentents: satanismi kõrgeim olend on inimene ise, iga inimene loob endast endale ise jumala.

5 comments:

don Digimon said...

Kust see raamat kättesaadav on, et seda enese isiklikku raamatukogusse soetada?

r2ndrott said...

apollo müüb 164 eeguga. nüüd muide pole apollos enam ka isic'uga soodustust :( ja käibemaks tõusis ka 9 prossa peale, nõme.

lontu lõvikutsu said...

Kusjuures Rahva raamatu poed toetavad ISICut. Apollo seebiks!

Anonymous said...

Läbi MVO saab ka soetada selle raamatu 158kr ja soovikorral lisandub 15kr postikulu.

Anonymous said...

Apollos saab nüüd 99-ga. Apollos ja ka Rahva Raamatus on veel üks väga huvitav raamat satanismist. Saatana kiriku nüüdse ülempreestri Peter H. Gilmore "Saatanlikud pühakirjad". USA-s oli see trükitud 2007 aastal ja eestis 2009-al. "Pühakirjad" on oksüümoron, nagu autor raamatus täpsustab.